Una mañana cualquiera, ya entrado el segundo año de peste, cientos de Sinbads yacen sobre las camas revueltas; otros no han despertado del sueño de los justos, las marcas se bifurcan y luego se erigen desde las capas de mugre.
AK’OBAL
¿K’usi ti chk’a’ ta jbakiltale…?
¿Mi ja’ jna’ li abi ta jok’ ka’i lok’el buy mukul ta ch’aybil o’ontonal,
mi ja’ jna’ ti ta jlok’esot tal ka’i ta ts’ijetale…?
¿K’usi xu’ jpas k’alal chvul ta jol ko’onton li asate
ti chkil avokol k’alal ch’inot to’ox e…?
Ta jkoltaot ka’i,
mu xu’ ku’un:
yu’un li abek’tale jun xa xokol osil, jepelul, yalobaltik.