Tsätslel cha’añ ma’añik ñajäñtyel / Resistencia al olvido
Tsätslel cha’añ ma’añik ñajäñtyel
Aña’tyäñtytel yä’äch añ tyi uj tyi uj,
añ ñajäñtyel ñäch’älbä mi ichaleñ tsäñsaya yik’oty ñajäñtyel k’uñtye’ wälwälñabä,
mach juñlajalik isäkläñtyel weñlel, ka’bälob machbä añik ikisiñ mi ch’ämob,
joñoñ mi kpekañkbäj ma’añik mikloty ñäch’tyälel
kujil jiñi ik’yoch’añbä wolibä ityilel tyi chämel k’iñ,
k’ixiñ ik’ ity’añob wolibä its’uytyälob tyi jajbotye’,
ach’päk’añbä lum che’ tyi yojlil ak’lel mi iloty ña’tyäñtyel,
tyam ñatylel cha’añ yom ijisañ jiñi oño’ty’añ,
tsatsbä ijap ik’ ty’oxja’,
jiñi chajk yä’äch añ mi ik’extyañ ibä
cha’añ mi iyajñesañ majlel itsukulel yik’oty iyaxñalel jiñi k’iñil tsa’ixbä ñumi
cha’añ ma’añik käñi’bal.
Mi kñatyañ tyambä axämbal cha’añ awom acha’ bek’ yambä ch’ijiyembä awälas,
jiñi letyo machbä añix isujmlel,
jiñjach awom ajisañ iyejtyal kpäk’ilob,
jiñi kwuty tsa’ix ik’ele bäbäk’eñbä yik’oty pujkebä chämel ch’ich,
ixku kpächälel tsa’ mejli tyi ñuki u’k’el yik’oty k’uxel.
Tsatslel cha’añ ma’añik ñajäyel.
Resistencia al olvido
Tu memoria intacta en cada luna,
hay olvido que mata en silencio y un olvido que murmura lento,
combates en desiguales y se cuelgan hipócritas apropiándose,
yo me nombro y no guardo silencio,
sé de la oscuridad que viene por donde muere el sol,
tibio es el aire de las voces que aún se cuelgan por la rendijas,
humedad de tierra en la media noche que guarda la memoria,
largo es el tiempo de deseos de consumir la palabra ancestral,
el aliento de arcoíris es firme y resistente,
chajk es constante y cambiante
ahuyenta la cobardía y la sombra de días consumados por la ignorancia.
Sospecho de tus largas travesías por derramar otra triste fantasía,
de esa guerra sin sentido,
mas que el deseo de acabar con la resistencia ancestral,
mis ojos han visto crueles y sangrientas muertes,
y mi piel se ha cubierto de lagrimas y dolor.
Resistencia al olvido.
Nota: Poema realizado con el apoyo del SNCA 2022.